AASTAAJAD

SÜGIS – muutuste aastaaeg

Aastaajad on osa kosmilisest kellast. Aastaajad valitsevad inimese elu üle ning erinevate aastaaegade jõud ja temperatuur mõjutavad kehaenergiaid ja loomulikke vooge.

Sügis (eriti oktoober-november) on vaeguse ja muutuste aeg. Kui temperatuur hakkab langema, siis püüab keha end igati soojusekaotuse eest kaitsta. Väline külm ahendab nahapoore ning soe koondatakse keha sisemusse. Kontsentreeritud kuumus suurendab seedekuumust ning selle vohamine ähvardab degenereerida kehakudesid ja organeid. Seepärast tuleb valida toit, mis ühelt poolt toidab keha, jahutab samas seedekuumust ning ei suurenda liigselt lima.

Nüüd on omal kohal toitvamad road, eriti supid, mis aitavad taastada vaeguses kudesid, paksendada nahka ning isoleerida keha külma eest. Sügisel kohaste toitvate roogade näitena võib tuua juurviljad, eriti kõrvits, pähkel-kõrvits, selitatud või (ghee) ning mandlid.Maitetest domineerigu magus, hapu ja soolane.

Üldine vaegus ning asetleidvad muutused kutsuvad esile kõrgema stressitaseme. Enda seltsielu keerises ribadeks tõmbamine oktoobris võib kaasa tuua nõrgestatud immuunsüsteemi gripisesooni alates novembris. Samas piisavalt lõdvestust ja aja maha võtmist vabastavad vajaliku energia talveks valmistumise tarvis. Ayurveda kohaselt on esmaseks töövahendiks tugeva immuunsuse ja tervise säilitamisel närvisüsteemi stabiilsena hoidmine.

Koos temperatuuriga alaneb ka pulss. Keha kaitseb end soojusekaotuse eest verevoo vähendamisega jäsemetesse. Madalam pulss koos membraanide /veresoonte ahenemisega, eriti nahas ja seedetraktis kuivatab nahka. Sarnaselt tõmbavad looduses puud oma mahla keskmesse (juurtesse), mistõttu lehed kärbuvad ja langevad maha. Eriti Vata kehatüübiga inimesed peaksid sügisel vältima kuiva toitu. Toit peaks olema piisavalt vedel (supid, kastmed) ja mahlakas. Hapu maitse suurendab mahlasust ning soolane maitse vee kinnihoidmist.

Paljudel inimestel on jalad isegi topeltsokkidega külmad. Sokid ei aita aga talvitumiseks kokkutõmmatud verd tagasi tuua. Kehal võib lihtsalt puudu olla jõust või kindlustundest (et sooja jätkub) et säilitada baastemperatuuri ja soojendada varbaid. Siin on paremaks abinõuks soe kampsun mis soojendab keha – meie keset. Ka muutused üldises elukorralduses nagu soojad rõivad ja ruumide kütmine veenavad keha, et tal on piisavalt soojust mida jagada. Lisaks on väga hea hommikune naha õlitamine enne dushi või vanni, mis katab naha õlikihiga ning takistab aurustumist. Nii nagu suvel palavaga higistades (kus aur viib kaasa liigse kuuma), nii ka nüüd põhjustab aurustumine märkimisväärset soojakadu. Õlimassaazh aitab kuumust hoida. Kui patoloogiline külm on korra juba süsteemi tunginud, siis võivad kuumad vannid olla ainus viis tsirkulatsiooni taastamiseks. Näputäis kurkumi (näit. kurkumipiim või kurkumitee või kurkumiriis) hoiab tsirkulatsiooni tugeva. Hapu sidrun hommikutees aitab veenda higinäärmeid ja maonäärmeid, et tuleks eritada mahlasid.

Vähem verd nahas tähendab paremat vereringet meie keskmes. Magu saab rohkem verd ning ihaldab toitu. Me kogeme seda isudena tärkliserikaste ja raskete toitude järele – nagu näiteks kartulid – kusagil Augusti keskel. Söögiisu ja seedimine paranevad just õigeks ajaks – soojad ja rasked toidud aitavad kehal talveks valmistuda. Head on: sidrun, miso, küpsetatud õunad, ghee, kõrvits, maguskartul, peet, kõik magusamaitselised aedviljad, pirnid, õunad, mandlid, riis. Samuti võib tarvitada sobivaid vürtse ja vürtsisegusid.

Allikas: erinevad Internetia-allikad