HINGAMINE

Hingamine on jooga üks olulisimaid aspekte.Hingamine reguleerib meie meeleseisundit, emotsioone ja kontsentratsiooni. Hingamine mõjutab isegi meie und. Kui õpime õigesti hingama, siis oleme tervemad, rahulikumad ning stressiolukordades adekvaatsemad. Ja muidugi – lihtsalt tunneme end paremini!

 

Vanad joogid leiutasid pranayama ehk hingamiskontrolli et tuua teadvelolek igasse ajahetke, et suunata ja juhtida eluenergia voogu ning muuta meie teadvust ja füüsilist olekut.

 

Enamus inimesi hingab teadvustamatult ning seetõttu ka ebaefektiivselt, tähendades puudulikku hapnikuga varustatust, ebapiisavat CO2 väljutamist, mitteküllaldast kopsu neuropeptiidide aktiveerimist, ebapiisavat tuge südamele, ebaadekvaatset autonoomse närvisüsteemi programmeerimist tervendavale, parasümpaatilisele rezhiimile. Kannatajaks on muidugi tervis. Paljudes vanades kultuurides usutakse, et inimese eluea määrab elu jooksul tehtud hingetõmmete arv.

 

Hingamiskontroll on uks teadvusesse. Pranayama töötab kahel tasandil – füüsilisel ning eeterlikul (praana ehk universaalne elujõud). Praana on küll õhus, kuid ta ei ole õhk ega liigu seetõttu sissehingamisel tingimata kopsudesse (joogameistrid suudavad suunata selle otse kolmandasse silma).

 

Rütmiline hingamine aitab tervendada, kuna lülitab keha „põgene -või-võitle“ rezhiimist välja. Hingamine on ainus tegevus kehas, mis omab duaalset kontrollsüsteemi – ta või opereerida teadvustatult läbi vabatahtliku närvisüsteemi ning teadvustamata, läbi autonoomse närvisüsteemi. Just selle abil saab hingamine lubada vabatahtlikul närvisüsteemil ümberprogrammeerida autonoomset närvisüsteemi.

Autonoomne närvisüsteem on keha peamine neuroloogiline kaitse haiguse vastu, ent see läheb sageli tasakaalust välja. Selmet opereerida tervendavas „puhka-ja-paranda“ parasümpaatilises rezhiimis, mis eelistab immuumsüsteemi näärmeid ja organeid, opereerib ta liiga sageli sümpaatilises, „põgene-või-võitle“ rezhiimis, mis tõmbab energia ära immuunsüsteemist ning suunab selle lihastesse, südamesse, silmadesse, jne. See juhtub reeglina stressi tõttu.

Hingamise kuulamine ja tundmine on võimas vahend enda häälestamiseks ühendusele universaalse elujõu energiaga ning oma kundalini aktiveerimiseks. Hingamine aitab meil määratleda oma peamist loomust – milleks on energia. Hingamine toob kehasse elustava energia. Hingamise teadvustamine aitab meil olla kohal antud hetkes. Hingamine otseses mõttes süütab meie tule. Hingamises sisalduv praana ehk elujõud on peamine meie keha toitev kütus, meie meele selgitaja ning meie emotsioonide rahustaja.

 

Kundalini joogas kasutatakse mitmeid erinevaid hingamistehnikaid, millest levinumad on tulehingamine, pikk sügav hingamine, vahelduva sõõrmega hingamine, Sitali Pranayam ehk jahutav hingamine, vilehingamine ning hinge kinnihoidmine.

 

TULEHINGAMINE

See on võimas puhastav ja energetiseeriv hingamine, mis on üks Kundalini jooga võtmekomponente. Tulehingamist kasutatakse paljude harjutuste juures, kus ta võimendab harjutuste mõju. Hingamine on kiire, 2-3 korda sekundis, läbi nina. Sisse-ja väljahingamised on võrdse pikkusega, me ei hinga lõpuni välja, vaid kiirelt ja kergelt, diafragma liigub justkui iseenesest, ilma jõupingutuseta.

Tulehingamine puhastab keha ja teeb vere aluselisemaks. Ta tõstab kehas kuumust, avab energiakanalid, rikastab vere kiiresti hapnikuga, sünkroniseerib kehasüsteemide ja organite tegevust.

NB! Tulehingamine Kundalini joogas ei ole kapalabati mida kasutatakse hatha joogas ja kus õhk jõuga surutakse välja tõmmates naba pingega sisse ning siis lõdvestatakse kõht et hing voolaks vabalt sisse.

Tulehingamisel kasutame nabapunkti ning päikesepõimikut pumbana, see on diafragma funktsioon (ei ole kõhulihaste, ribikorvi ega õlgade funktsioon).

NB! Kui teeme tulehingamist valesti, siis lihased, sh kõhu, külje, ribidevahelised ja õlalihased pingestuvad mitte ei lõdvestu ning kaob hingamise rütm! Genereeritav hingamine ei saa voolata rõhu all olevatesse piirkondadesse ning õhk liigub kõhu, külje, õlgade välistesse lihastesse, isegi näolihastesse.Vale hingamine tekitab kehas elektrilise tasakaalutuse ning võib viia terviseprobleemideni.

 

Pikk sügav hingamine

See on üks levinumaid hingamistehnikaid. Pika sügava hingamise korral kasutatakse ära kopsude täismaht nii sisse-kui väljahingamisel, kusjuures hingatakse aeglaselt ja ühtlaselt.

See on rahustav hingamine ning õigesti praktiseerituna ning piisavalt aeglaselt sooritatuna annab automaatselt gaifitunde.

 

Vahelduva sõõrmega hingamine

Ehkki mõlemad ninasõõrmed töötavad hingamisel samaaegselt on üks ninapool alati domineeriv. Domineeriva ninasõõrme vahetumine toimub iga 2 ja poole tunni tagant.

Joogide ninasõõrmehingamise teadus Swara Yoga ütleb, et kui üks ninapool domineerib, siis samaaegselt domineerib vastaspoolne ajupoolkera. Parem ninasõõre on seotud aju sümpaatilise ehk „põgene või võitle“ mehhanismiga. Vasak ninapool on aga seotud aju parasümpaatilise „puhka ja parane“ mehhanismiga. Vastavalt teeb parema ninasõõrmega hingamine meid energilisemaks ning vasakhingamine rahustab ja lõdvestab. Kundalini joogas õpime kontsentreerumise abil domineerivat ninapoolt vahetama.