Meditatsioon on erinevate tehnikate rakendamine meie ratsionaalse, dualistliku meele vaigistamiseks ning neutraalsele kanalile lülitumiseks, kus teadvus keskendub meie intellektuaalsetest kontseptsioonidest vabale sisemisele reaalusele ning füüsilistest ja maistest objektidest taamal olevale välisele reaalsusele.

Meditatsioon annab meile rahutunde, vaigistab liigsed emotsioonid, teeb meid sensitiivsemaks, valvsamaks, intuitiivsemaks ning vaoshoitumaks. Järjepidev mediteerija kogeb sügavat sisemist rahu ja õnnetunnet.

 

Joogaharjutuste eesmärgiks enne mediteerimist on valmistada keha ette, nii et meel jõuaks kiiresti meditatiivsesse seisundisse. Ilma eelnevate füüsiliste harjutusteta ei suuda me sageli meditatsiooni minna, kuna oleme hajevil ning häiritud oma rahutu keha ja mõtete poolt, mis hõivavad meie tähelepanu. Kundalini jooga tugevdab meie närvisüsteemi ning füüsilist, vaimset ja emotsionaalset keha. Seega oleme valmis vastu võtma ja ära kasutama meditatsiooni poolt esilekutsutud kõrgemaid sagedusi.

 

Üha enam tõendusmaterjali viitab sellele, et meditatsioon teeb inimese tervemaks ja õnnelikumaks. Ta võib koguni eluiga pikendada, muuta aju struktuuri ning isiksust.

Ka peavoolu meditsiinis on hakatud meditatsiooni mõjusid märkama. Näiteks on Suurbritannias depressiooni tunnustatud teraapiaks tähelepanelikkuspõhine kognitiivne teraapia, mis on 80% ulatuses meditatsioon.

Pikaajaliste mediteerijate MRI ehk magnetresonantstomograafia uuringud on näidanud suuremat tähelepanelikkusega seotud ajulainete aktiivsust.

Pikaajaline mediteerimine võib põhjustada muutusi ka ajukoore struktuuris. Mediteerijatel on täheldatud tähelepanu ja sensoorse töötlemisega seotud ajupiirkondade paksenemist.

Uuringud viitavad sellele, et meditatsioon võib aidata treenida oma tähelepanu ja fokusseerumist isegi keset häirivaid tegureid. Näiteks kui katsetes tekitati kogenud mediteerijatele häirivaid helisid ja müra, siis MRI näitas väga vähest mõju emotsioonide ja otsustamisega seotud ajupiirkondadele.

Läänes mediteerib igapäevaselt ca 10 miljonit inimest ning mujal maailmas on mediteerijaid samuti rohkesti (London Times, 14.03.2008).

 

Meditatsioon annab meelele justkui päästva ventiili auru väljalaskmiseks. Alaneb pulss, hingamissagedus ja südamelöökide sagedus ning lihased lõdvestuvad. Meel hakkab unustama edasi-tagasi tormavaid mõtteid ning teatud momendil avastate, et meeles on vaid vaikus. Meditatsioon on tehnoloogia nii spirituaalseks arenguks kui ka lõdvestumiseks ja stressi maandamiseks. Meditatsioon parandab meie tähelepanu ja keskendumisvõimet ning parandab püsivust.

 

Kuna meditatsioon on tõhus stressivastane meede, siis on ta kasulik ka kõikide stressiga seotud haiguste puhul ning pea iga haigus on tegelikult stressist tulenev. See võib ka seletada, miks meditatsioon on osutunud tõhusaks:

• Kõrge vererõhu

• Kroonilise valu, sh. peavalu

• Hingamisteede probleemide nagu emfüseem ja astma

• Unehäirete ja kurnatuse

• Seedesüsteemi häirete ja ärritatud soolestiku sündroomi

• Nahaprobleemide

• Kergema depressiooni ja PMS korral.

Uurijad leidsid, et inimesed kes läbisid 8-nädalase meditatsiooni kursuse tootsid rohkem antikehasid gripivaktsiini vastu. Neil oli ka suurenenud ajuaktiivsus positiivsete emotsioonidega seotud ajupiirkondades võrreldes mittemediteerijatega.

 

Enamus Kundalini jooga meditatsioone on olemuselt eelmeditatsioonid kus teadvus suunatakse kindlate mõjude saavutamisele mantrate ja mudrate abil. Tõeline meditatsioon algab alles pärast meditatsiooniharjutuse lõppu – jätame endale aega nendeks väärtuslikeks kõrgema teadvusega olemise hetkedeks, sügavaks kuulamiseks ning teadmiseks. See on aeg mil oleme iseendaga raku- ning üliteadvuse tasandil. Naudime seda!

 

Igapäevane mediteerimine võib muuta meie elu ja isiksust.

KY meditatsioonipraktikas loome endale esmalt pääsu neutraalsesse kanalisse meie meeles, seejärel viime need energiad läbi tshakrate alla, maandades kõrgemad sagedused ning integreerides nende omadused oma kehaga. Me kogeme terve keha meditatsiooni.

KY meditatsioonitehnikate eesmärk on teha meie meel selgeks ja vastuvõtlikuks, et suudaksime kuulda lõpmatuse häält. Joogapraktikad joondavad meie keha nii, et meel suudab luua ühenduse lõpmatu meelega.

Mantrameditatsioonis loitsitakse helisid mis resoneeruvad lõpmatuse omadustega. Mantrate loitsimine puhastab alateadvuse negatiivsetest jäljenditest, tõstab meele ja energiakehade sagedust nii et need resoneeruvad lõpmatuse vibratsioonidega ning peatab tavapärase mõtete voo nii et kuuleme lõpmatuse häält.

Pranayama meditatsioon keskendab ja puhastab meie meele hingamise jälgimise abil.

Vaikse meditatsiooni eesmärk on siseneda neutraalsesse meelde kus me kuulame sügavalt vaikust, tunneme liikumatust, kuulame lõpmatuse heli ning naudime lõpmatuse rahu.

 

Mediteeri kodus:

Esmalt häälesta end Adi Mantraga ( Ong Namo, Guru Dev Namo).

Seejärel tee mõned soojendusharjutused (eriti seljapainutused).

Siis soorita valitud Kriya või harjutusteseeria ( ajapuudusel piisab mõnest meditatsioonihõlbustajast).

Vali mediteerimiseks vaikne ja puhas koht, parim on kui saad kasutada iga kord sama kohta. Väga häid meditatsioonipaiku leiab looduses. Kui oled sunnitud mediteerima ühistranspordis, järjekorras, vms., siis aitab ka püha ja vaikse paiga visualiseerimine.

Parim aeg meditatsiooniks on varahommikul, enne päikesetõusu (2,5 tundi enne päikesetõusu). Hea aeg on ka kell 16 ning päikeseloojangul. Enne magamaminekut tuleks tingimata mediteerida (meditatsioon asendab osaliselt ka und ning võid avastada, et vajad seda vähem).

Hea on kasutada taimerit et vältida kella piilumist.

Juuksed tuleks seada üles, istuda loomulikul materjalil (lambanahk on väga hea) ning jalad peaksid olema paljad. Selg peab olema täiesti sirge ning kaelalukk peal (kui just ei ole teisiti öeldud) et enrgia saaks vabalt liikuda. Keha üldine olek peab olema lõdevstunud.

Alustada võib lühematest, 3-4 minutistest meditatsioonidest ning liikuda siis pikemate meditatsioonide suunas. Kui mõte liigub mujale, siis too tähelepanu tagasi mantrale, hingamisele, mudrale, jne. Pinnaleujuvad mõtted lase lihtsalt mööda, ära peatu neil ega tegele nendega. Kuna meditatsioon on puhastusprotsess, siis võib lagedale ilmuda igasugust pahna. See on normaalne, lihtsalt koge kõike mis juhtub ning suuna kõik edasi universumisse. Ignoreeri liikumatuse ja keskendumisega kaasnevat ebamugavustunnet - pärast meditatsiooni on enesetunne väga hea!

Soovitatakse parktiseerida ühte meditatsiooni 40 päeva (et saavutada täismõju), 90 päeva asendab harjumusmustri. Erinevate meditatsioonide katsetamiseks võiks valida ühe millega töötada igal hommikul ning muudel aegadel võib praktiseerida varieeruvaid meditatsioone.